Mida suurem on inimeste huvi jätkusuutlikk elu vastu, seda rohkem pööravad teemale tähelepanu ka ettevõtted. Aastaid tagasi hakkasid ilmuma esimesed sildid, millega kutsuti hotellikülastajaid üles rätikuid korduvkasutama.

“Iga aasta kulub miljoneid liitreid vett vaid üks kord kasutatud rätikute pesemiseks. Viska rätik maha, kui sa seda enam ei kasuta. Riputa nagisse, kui kasutad veel. Aita päästa maailma.”

Pealtnäha on tegemist igati tänuväärse üleskutsega. Keskkonnasäästlik eluviis on järjest aktuaalsem. Paljudes kodudes sorteeritakse eraldi paberit, plastpakendeid ja biojäätmeid. Taara ringlusesse saatmine on juba iseenesest mõistetav. Elektri- ja gaasihindade tõusust tulenevalt on hakatud piirama ka kütmist ning jälgima, et tuled ei jääks põlema, kui toas kedagi ei ole.

Mis puutub suurfirmadesse ja keskkonnateemadesse, ei tee suurendatud kriitikameel kunagi paha. Kas hotellid hoolivad päriselt ka jätkusuutlikkusest või on taaskasutusalased sildid lihtsalt üks kaval turundustrikk?

Taaskasutamine võib teha rohkem halba kui head

Mida harvemini rätikuid pestakse, seda vähem vett kulub, eks? Kahjuks ei pruugi see väide alati tõele vastata. Journal of Hospitality & Tourism avaldas 2020. aastal uuringu, milles väideti, et rätikute harvem pesemine võib kaasa tuua rohkem kahju kui kasu.

Mida harvemini rätikut pesta, seda raskem on sellelt plekke välja pesta. See tähendab, et rätiku puhastamiseks on vaja kasutada karmimaid kemikaale ning suuremas koguses vett.

Taaskasutuse siltidele sarnaselt on võimalik privaatsuse saamiseks (ja maailma päästmiseks) oma hotellitoa uksele riputada silt, mis soovitab koristajal hiljem tagasi tulla.

Esimene loogika ütleb, et mida harvem tuba koristatakse, seda parem keskkonnale – sel moel kulub ju vähem vett ja pesuvahendeid. See väide võib paika pidada juhul, kui toakoristusele jäetakse vahele vaid üks päev.

Kui tuba aga mitu päeva järjest koristamata on, tuleb sarnaselt rätikute puhastamiselegi kasutada rohkem vett ning kemikaale. Tihti antakse koristajatele ühe toa puhastamiseks vaid 30 minutit, olenemata sellest, kui mitu päeva on tuba koristamata olnud. Seda enam on tarvis kiire tulemuse saamiseks kasutada võimalikult tõhusaid meetodeid, mis on kahjuks enamasti ka kõige loodusvaenulikumad.

Koristajate ületöö

Kahjuks on sellel maailmapäästmise ideel veel üks pahupool. Kuna tube koristatakse harvemini, vähendatakse ka koristajate töötunde. Selle arvelt saavad (tihti immigrantidest) töötajad vähem palka. Irooniliselt ei muutu nende töö, aga lihtsamaks, vaid hoopis keerulisemaks.

Paljud puhkusel olevad inimesed on “klient on kuningas” suhtumisega. See tähendab, et ei mõtelda koristajatele ning pärast hotellist lahkumist on toad täis prügihunnikuid, juuksekarvu ning toidujäänuseid. Ühe toa koristamiseks on antud aga endiselt vaid paarikümneminutiline aeg.

Näiteks pakub Marriotti hotell oma osades kompleksides võimalust saada koristamise vahelejätmise eest toidukuponge ja lojaalsusprogrammi punkte. See on kaval turundustrikk ning hea näide sellest, kuidas jätkusuutlikku eluviisi äri edendamiseks ära kasutatakse.

“Ma elan hirmus oma tööd kaotada,” lausub 56-aastane koristaja Dominikaani Vabariigist. “Nad teevad hotellikülastajatele pakkumisi, kuid võtavad samal ajal meilt [töötajatelt] midagi ära.”

Vee säästmine

Selleks, et aga aru saada rätikute korduvkasutatavuse mõjust keskkonnale, tuleb heita pilk peale statistikale.

EPA, Ameerika Keskkonnakaitse Agentuuri, kohaselt moodustab pesu pesemine 16 protsenti hotellides kasutatavast veest. Tualetid moodustavad näiteks vee tarbimisest kõige suurema osa: lausa 30 protsenti.

Ühe uuringu kohaselt kulub hotellitoa peale (koristamine, dušši all käimine, käte pesemine) keskmiselt 379 liitrit vett päevas. Olenevalt ruumi vanusest ja suurusest võib see number ulatuda 1500ni.

2019. aasta andmetest selgub, et Eestis on üle 17 000 hotellitoa. USAs on neid aga lausa 9 miljonit. Kiire arvutus näitab, et kui Eestis koristataks iga olemasolevat tuba iga päev, kuluks nädalas sellele üle 45 miljoni liitri vett.

Kuigi arvatavasti päris iga tuba iga päev pesemist ei vaja, on see veehulk siiski liialt suur. Seega, et ajahädas koristajale ja planeedile elu kergemaks teha, jäta enda järelt tuba nii korda, kui saad.

Keskkonna säästmise loogikavead

On üks lihtne moodus, kuidas aru saada, kas rätikute taaskasutamine on hotellipoolne turundustrikk või siiras huvi keskkonna vastu.

Pööra tähelepanu fuajees ja tubades olevatele prügikastidele. Jäätmete sorteerimine ja kompostimine on üks lihtsamaid viise, kuidas üks kodu või asutus keskkonnasõbralikumaks muuta. Kui näed toas silti, mis soovitab sul toakoristus edasi lükata, kuid mitte ühtegi võimalust oma papist kohvitopsi uuesti ringlusesse saatmiseks, on midagi valesti.

Asutused, kes päris muutustest hoolivad, astuvad päris samme. Võimalikke keskkonna-positiivseid lahendusi on mitmeid. Näiteks on võimalik kasutada energia saamiseks päikesepaneele ning kasutada tavaliste pesumasinate asemel vett-säästvaid alternatiive. Viimased võivad veekulu vähendada lausa 80% võrra.

Mõned majutusasutused on vahetanud väikesed šampooni- ja palsamipudelikesed korduvtäidetavatega. New Yorki osariik otsustas keelustada hotellidel ühekordsete hügeenitarbepudelite pakkumise külastajatele. Selline teguviis võib New Yorkis ennetada lausa 27 miljoni plastpudeli kasutuselevõttu aastas.

Kui sa pole hotelli motiivides kindel, jälgi järgmist:

  • Kas on olemas prügi sorteerimise võimalus – 21. sajandil võiks igas hotellitoas ja fuajees olla eraldiseisvad kastid olmejäätmete, plastiku ja paberi sorteerimiseks.
  • Kas kasutatakse LED lampe – LED lambid on hea võimalus elektrit säästa.
  • Kas kasutatakse veesäästlikke tehnoloogiaid – jälgi kas duši all käies või käsi pestes lõpetab vesi pärast teatud aega automaatselt jooksmise.
  • Kas fuajees on pudelivee asemel joogipurskkaevud või joogivee kanistrid, millest saad täita oma korduvkasutatavat metall- või plastpudelit.

Reisijad on valmis rohkem maksma, et saada hotellis keskkonnasõbralikku teenust. Seega on jätkusuutlikud otsused hotellidele lausa mitmes mõttes kasulikud.

Kuidas reisida jätkusuutlikult?

Kõige keskkonnasõbralikum reisimisviis on mitte reisimine. Rändamine on üks äärmiselt planeedivaenulik tegevus. Praeguses kiires maailmas ei saa aga puhkusesoove pahaks panna. Õnneks on olemas viise, kuidas oma reis keskkonnasõbralikumaks muuta.

Avasta kodumaad

Olenemata sellest, et Eesti on väike, on siin palju avastada. Puhka Eestis toob välja palju põnevaid tegevusi, mida kodumaal teha. Mine metsa, rabasse või suusatama. Külasta muuseume, katakombe või teatrit.

Jää ühte kohta kauemaks

Selle asemel, et iga päev uude linna või riiki liikuda, jää ühte kohta kauemaks. Nii saad parema ülevaate kohalikest inimestest ning kultuurist. Selline reisimisviis võimaldab sul sihtkohta teise nurga alt näha: saad päriselt kogeda, mitte lihtsalt pildistada. Saad luua päris mälestusi ja tugevamaid suhteid.

Samuti võib aeglase tempoga reisimine aidata sul raha säästa, sest sa ei pea maksma igapäevaste bussi- ega lennupiletite eest. Paljud majutusasutused pakuvad pikaajalisel (reeglina vähemalt 2- või 4-nädalasel) külastusel soodustust.

Eelista rongi, bussi ja jalgratast

Turism moodustab kogu maailma süsinikuheidetest umbes 8%. Suurima osa reisiheidetest moodustavad lennukiga lendamine ja autoga sõitmine. Seega, et vähendada liikumisest tulenevaid CO2 heiteid, eelista rongi, bussireise ja lühemateks vahemaadeks jalgratast.

Kompenseeri oma heiteid

Neid heiteid, mida sa vältida ei saa, saad aga kompenseerida. Seda saad teha läbi puude istutamise ja keskkonnasõbralike projektide toetamise. Lisaks ei tee paha Teeme Ära talgutel osalemine või oma naabruskonnas või perekeskis koristustalgute korraldamine.

Kasuta korduvkasutatavat veepudelit

Iga aasta jõuab ookeani ligi 8 miljonit tonni plastikut. Nii palju jäätmeid tekiks näiteks sellest, kui üks plastikut täis prügiauto viskaks terve aasta läbi iga päeva igal minutil oma sisu maailmamerre.

Õnneks pööravad ühekordse plastiku vähendamisele tähelepanu järjest enamad reisifirmad. See ei ole aga kaugeltki piisav. Planeedi tervise parandamiseks peab oma panuse andma iga reisija.

Kaasa kannas isiklikku korduvkasutatavat pudelit ja kahvlit ning lusikat. Nii saad vähendada oma süsiniku jalajälge ja astuda sammu jätkusuutlikuma reisimise suunas.

Toeta kohalikke väikeettevõtteid

Pandeemial on olnud suur mõju kõigile. Parim viis, kuidas aidata kohalikel väikeettevõtjatel end uuesti jalule saada, on neid toetada. Vali rahvusvahelise hotelliketi asemel ööbimiseks kohalik külalistemaja. Kuulsa restoraniketi asemel koge uusi maitseid sihtkohale omases traditsioonilises söögikohas.

Vahet pole, kas oled Indias, Iisraelis või Brasiilias, turud on alati põnevad kohad täis rahvuslikke hõrgutisi ja käsitööd.

Külasta rahvusparke

Rahvuspargid ja merekaitsealad mängivad suurt rolli meie planeedi loodusrikkuse kaitsmisel. Paljud ilusa loodusega riigid, näiteks Keenia ja Uganda, sõltuvad turismist tulevatest sissetulekutest. Seetõttu võivad parkide sissepääsutasud ka mõnikord oodatumast kõrgemad olla. See raha läheb aga kohaliku looduse ja kogukondade toetuseks ning on seega igat senti väärt.

Mida enam suureneb inimeste huvi keskkonnasäästliku eluviisi vastu, seda enam keskenduvad jätkusuutlikkusele ka ettevõtted, eesotsas hotellide ja turismifirmadega.

Kahjuks kasutatakse tihti maailma päästmisele kutsuvaid loosungeid ära külastajate ligimeelitamiseks. Seetõttu on oluline jälgida, kas sinu majutusasutus ka päriselt jätkusuutlikke teguviise rakendab.

Kuna reisimine tekitab palju CO2-jäätmeid, tasub alati otsida alternatiivseid reisiviise, mis aitaksid sinu elamusi planeedisõbralikumaks muuta. Iga väike heategu loeb ning üheskoos toimides jõuame ka jätkusuutlikuma tulevikuni.