Kuidas CO2 jalajälge vähendada?

Kliima soojenemine pole enam kellelegi uudiseks. Sellest ei jää puutumata ükski maailma nurk ning järjest sagedasemad on ekstreemsed ilmastikuolud. Üleujutused, kuumalained ja põuad mõjutavad otseselt nii inimeste tervist ja toidulauda kui ka ökosüsteemi mitmekesisust ning planeedi heaolu.

Suurte ilmastikumuutuste tagajärjena tõuseb merevee tase ning happelisus. Bioloogiline mitmekesisus kaob meie endi silme ees. Kuigi globaalsel soojenemisel on erinevaid põhjuseid, on neist suurimaks inimtegevus.

Süsinikdioksiidi ehk CO₂ heited (greenhouse gas) on peamine kliimasoojenemist põhjustav tegur. Teadlased rõhutavad, et käes on viimane võimalus midagi muuta. Kõige hullemat aitavad nüüd vaid ära hoida kiired ja drastilised muutused.

Mis on CO2 jalajälje vähendamine?

CO 2 eraldumine atmosfääri toimub tarbimise ja tootmise kaudu. See toimub elektrit kasutades, kodu küttes, reisides ning süües. Kuna kasvuhoonegaaside eraldumine on vältimatu, on oluline teha teadlikke otsuseid, et oma teod keskkonnasõbralikumaks teha.

CO₂ jalajälg on mõiste, millega määratakse kindlaks mingi tegevuse, riigi või inimese mõju kliimamuutuste suhtes. Kasvuhoonegaasid paiskuvad õhku siis, kui sõidate autoga või ostate riideid. Seda nimetataksegi teie CO₂ jalajälge. Et ära hoida kõige hullema juhtumist, tuleb alustada keskkonnasõbralike otsuste tegemist juba täna.

Mis on CO2?

CO₂ ehk süsihappegaas on lõhnatu ja värvitu gaas, mis on õhu loomulik koostisosa. Orgaanilise aine lagunemise kaudu satub CO₂ selle loodusliku protsessi käigus atmosfääri. Samaaegselt aitab aga fotosüntees süsihappegaasi atmosfääris oluliselt vähendada. Inimtekkelised CO₂ allikad tulevad enamasti fossiilkütuste põletusprotsessidest.

CO2 jalajälg Eestis

Kuigi Eesti pole naftatootjate seas, võiks arvata, et meie süsinikujalajälg on väikesem kui näiteks Venemaal või Iraanil. Kahjuks see nii ei ole. Maailmapanga statistika kohaselt tekib Eestis inimese kohta aastas 15 tonni CO₂-e, see tähendab, et meie CO2-jalajälg on suurem kui nii mõnelgi suurriigil. Põhjus on suuresti põlevkivitööstuses.

Põlevkivitööstus moodustab Eestis lausa 70% süsinikujalajäljest. Hetkel on Eesti maailma kümne suurima CO2 jalajäljega riigi seas. Näiteks Ida-Virumaal moodustab põlevkivitööstus õhusaastest lausa 95%.

Põlevkivi kaevandamine tekitab hulganisti jäätmeid, mida ei liigitata alates 2020. aasta algusest enam Eesti jäätmete käitlemise seadustiku kohaselt ohtlike jäätmete hulka. See tõi statistikas kaasa numbrite languse. Jäi mulje, nagu oleks Eesti energeetika sektoris ohtlike jäätmete hulk aastaga kõvasti langenud. Põlevkivituhast tekkinud mäed ei kao aga kuhugi.

Sinu jalajälg

Süsiniku sidumine

Metsadel on süsihappegaasi (carbon dioxide) sidumises oluline roll. Puustikud seovad suure hulga fossiilkütuste põletamisel tekkinud süsinikust. See tähendab, et metsad takistavad CO2 jõudmist atmosfääri. Et võidelda kliima soojenemisega, on seega vaja pöörata tähelepanu metsade majandamisele.

Noortel puistudel on CO2 sidumisprotsessis aktiivsem roll kui vanadel metsadel. Kuna fossiilkütustele on vaja leida keskkonnasäästlikum alternatiiv, pööratakse üha suuremat tähelepanu puidule kui taastuvale loodusvarale.

Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste läbiviidud uuringu kohaselt võivad raiesmikud muutuda süsinikku siduvateks juba seitsme aasta vanuselt. “Raiudes vana puistu ja pannes kasvama uue metsapõlvkonna tagame metsades maksimaalse süsiniku sidumise.” laususid teadlased.

Mida mina teha saan?

Kuigi CO2 jalajälg võib tunduda suurfirmade ja riikide probleemina, on igal inimesel selle vähendamises oma osa. Kõik ettevõtted, riigid ning asutused koosnevadki ju inimestest. Mida rohkem pööratakse tähelepanu ning huvitutakse loodussõbralikest alternatiividest, seda tõenäolisem on ka muutus.

Väikeste sammudega jõutakse suurema murranguni. Selleks on vaja alustada oma igapäevaste tarbimisharjumuste muutmisest.

• Söö vähem liha- ja piimatooteid. Loomafarmid tarbivad suurtes kogustes maaressursse, mis tähendab et langetatakse metsi. Samuti kasutab liha- ja piimatööstus rohkesti joogivett, lausa 10% ülemaailmsetest varudest. Seega, eelista puu- ja juurvilju ning kohalikku toorainet, mille transpordile kulub kõige vähem energiat. Maitsetaimi saad kasvatada ka oma aknalaual või rõdul!
• Kasuta korduvkasutatavaid ostukotte. Väldi kilekottide kasutamist ning võta poodi oma kott kaasa. Alternatiivselt saad ka juba olemasolevaid kilekotte taaskasutada.
• Taaskasuta. Uusi riideid või mööblit valides eelista kasutatud asjade poode. Mõtle enne ostu sooritamist järele – ehk polegi uut asja vaja ning saad vana parandada või sõbralt laenata. Samuti võid enda vanad riided taaskasutuskeskusesse viia – neid ei pea ära viskama või kapinurka seisma jätma.
• Vähenda pakendite kasutamist. Väldi ühekordseid nõusid. Osta võimalusel pakendamata toitu ning tooteid või osta suuremates kogustes, st mitme väikese paki asemel üks suur.
• Sorteeri prügi. Eesti majapidamistes tekib iga aasta keskmiselt 300 kg jäätmeid inimese kohta. Eesti on alates 2020. aastast võtnud eesmärgiks ressursid nagu paber, plastik, metall, papp ja klaas, uuesti ringlusesse võtta. See aitab tootmist vähendada. Lisaks sellele vii ohtlikud jäätmed ohutult selleks ettenähtud kohta.
• Väldi autoga sõitmist. Eelista liikumiseks ühistransporti, jalgratast ning oma jalgu. Kui ilma autota pole võimalik liikuda, paku sõpradele-tuttavatele ning töökaaslastele küüti. Autot valides kontrolli, kas see on ökonoomne. Samuti peaksid jälgima oma sõidustiili. Sõida sujuvalt ning vali sõites kõrgeim võimalik käik.
• Kasuta elektrit säästlikult. Ära jäta tulesid põlema ning kasuta taastuvenergiat. Eelista seadmeid, millel on A-märgistus ning ära jäta neid vooluvõrku, kui need on täis laetud või kui sa neid hetkel ei kasuta. See aitab vähendada nii elektriarveid kui ka vähendada CO2 jalajälge. Pese pesu jahedama veega, ära küta talvel rohkem kui tarvis on ning kasuta vett, eriti sooja vett, mõõdukalt.
• Vali roheline energia. Kuna põlevkivi süsinikjalajälg on tohutult suur, on soovituslik valida selle asemel taastuvenergia pakett. Eesti elektritarbimisest neljandiku moodustab just kodudes tarbitav elekter. Ära jäta juhuse hooleks seda, milline elekter teie koju jõuab. Avaldage oma elektrimüüja juures soovi paketti keskkonnasäästlikuma vastu vahetada. See on lihtsamast lihtsam! Seejärel teeb elektrimüüja teie eest edasised vajalikud toimingud ära, et edaspidiselt jõuaks teie koju roheline energia.

Kõik koos toimides saame oma ökoloogilist jalajälge vähendada. Kliima soojenemise pidurdamiseks tuleb ette võtta suuri muutusi – seda ei saa enam kauem eirata. Kuna suurim globaalse soojenemise põhjus on inimtegevus, saame me oma eluviisi muutes ka planeedi heaolu parandada.