Puudel on suur osa meie planeedi elu toetamisel. Seda teavad ilmselt juba kõik. Ometi jätkub puude massiline hävitamine – metsade hävitamine.

  • Aastatel 1990–2016 kaotas maailm 1,3 miljonit ruutkilomeetrit metsa.
  • Pärast seda, kui inimesed metsa raiuma hakkasid, on langetatud 46 protsenti kõikidest puudest.
  • Umbes 17 protsenti Amazonase vihmametsadest on viimase 50 aasta jooksul hävitatud.

Metsade hävitamine seab ohtu maakera bioloogilise mitmekesisuse

Metsade hävitamine mõjutab kõiki inimesi ja loomi, kes elavad metsade läheduses, kuid tegelikult kogu maailma. 80% maa maismaaloomadest ja -taimedest elab metsades ning metsade hävitamine ähvardab liike, sealhulgas näiteks orangutani, Sumatra tiigrit ja paljusid linnuliike.

Puude mahavõtmine eemaldab metsast kaitsekihi, mis blokeerib päeval päikesekiiri ja hoiab öösel kuumust; see toob kaasa temperatuuri äärmuslikumad kõikumised.

Metsade hävitamine seab ohtu suurema osa maakera bioloogilisest mitmekesisusest. Metsade hävitamine võib toimuda kiiresti, näiteks tulekahju tulemusel või kui tehakse lageraiet, et teha ruumi palmiõli istandustele.

Suurenenud rahvaarvu ja toitumise muutumise tõttu on põllumajanduse laiendamine põhjustanud suurema osa maailma metsade hävitamisest. Kuna inimeste arv kasvab jätkuvalt, on ilmselgelt vaja rohkem toitu. Lisaks kasutatakse põllumajandustooteid, nagu soja- ja palmiõli, üha suuremas koguses, alates loomasöödast kuni huulepulga ja biokütusteni. Suurenev nõudlus on loonud stiimuleid metsade muutmiseks põllumaaks.

Kui mets on põllumajandusele kadunud, on see tavaliselt igaveseks kadunud – koos paljude seal kunagi elanud taimede ja loomadega.

Metsade hävitamine ja halvenemine põhjustavad umbes 15% kõigist kasvuhoonegaaside heitkogustest. Kasvuhoonegaaside heitkogused aitavad kaasa temperatuuri tõusule, ilmastiku- ja veemustrite muutumisele ning äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemisele.

Puud mängivad kohalikus veeringluses võtmerolli, aidates hoida tasakaalu maismaal asuva vee ja atmosfääri vee vahel. Kuid metsade hävitamise või halvenemise korral võib selle tasakaalu kaotada, mille tagajärjel muutuvad suurel määral sademed ja jõgi.

Deforestation in the Maranhão state of Brazil, 2016

Zoonootilised haigused ja Covid

ÜRO keskkonnaprogrammi kohaselt on COVID-19 zoonootiline, ehk viirus kandus loomadelt inimestele. Selliseid haigusi esineb viimastel aastakümnetel sagedamini mitmete tegurite tõttu, millest suur osa on keskkonnaga seotud. Üks teguritest on metsade hävitamine, sest see vähendab loomadele reserveeritud ruumi ja hävitab loomulikud tõkked loomade ja inimeste vahel.

ÜRO keskkonnaprogrammis jõutakse järeldusele, et: “Kõige põhilisem viis kaitsta end zoonootiliste haiguste eest on vältida looduse hävitamist. Kui ökosüsteemid on terved ja bioloogiliselt mitmekesised, on nad vastupidavad, kohanemisvõimelised ja aitavad haigusi reguleerida.”

Juunis 2020 avaldas Greenpeace’i teadusüksus koos Lääne-Inglismaa ülikooliga (UWE) aruande, milles öeldi, et zoonootiliste haiguste, sealhulgas koroonaviiruse tõus on otseselt seotud metsade hävitamisega, kuna see muudab inimeste ja loomade vahelist suhtlemist.

Eksperdid ütlevad, et inimeste poolt metsade, loomade elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse hävitamist võib mitmel viisil seostada selliste puhangutega nagu COVID-19 pandeemia:

  • Inimeste ja koduloomade kokkupuude loomaliigi ja taimeliigiga, kellegavarem kokkupuuteid pole olnud. Londoni Ülikooli kolledži ökoloogia ja bioloogilise mitmekesisuse õppetooli juhataja Kate Jones ütleb, et põlismetsade hävitamine, mille põhjuseks on metsaraie, kaevandamine, teede ehitamine, kiire linnastumine ja rahvastiku kasv, toob inimesed tihedamasse kontakti loomaliikidega, kellega varem igasugune kokkupuude puudus, mille tulemusel kandusid uued zoonootilised haigused elusloodusest inimestele edasi.
  • Halvenenud elupaikade loomine. Sellised mõne liigiga elupaigad põhjustavad tõenäolisemalt zoonootiliste viiruste levikut inimestele.
  • Rahvarohkemate elupaikade loomine tihedama asustusega.
  • Elupaikade kadumine ajendab loomi otsima uut, mille tulemuseks on sageli inimeste ja loomade segunemine.
  • Ökosüsteemide rikkumine võib suurendada paljude viiruseid kandvate loomade, näiteks nahkhiirte ja näriliste arvu. See võib suurendada hiirte ja rottide arvu, vähendades röövloomade populatsioone. Metsade hävitamine Amazonase vihmametsades suurendab malaaria tõenäosust, sest raadatud ala sobib ideaalselt sääskede jaoks.
  • Loomakaubandus – elusate ja surnud loomade transportimine kaugetele maadele. Ameerika teadusajakirjaniku David Quammeni sõnul: “Me lõikame puid; tapame loomi või paneme nad puuri ja saadame turgudele. Me häirime ökosüsteeme ja raputame viirused nende looduslikest peremeestest lahti. Kui see juhtub, vajavad nad uut peremeest. Sageli oleme meie. “

Kui kliimamuutus või metsade hävitamine põhjustab viiruse ülekandumise teisele peremehele, muutub see ohtlikumaks. Seda seetõttu, et viirused õpivad üldiselt peremehega koos eksisteerima.

helping-forests

Lahendused metsade hävitamisele

Metsade hävitamise põhjused on keerulised ja piirkonniti erinevad, sõltuvalt sotsiaalsetest, majanduslikest, poliitilistest ja geograafilistest probleemidest. See tähendab, et ka metsade hävitamise lahendused on varieeruvad-ühesõnaga ei ole olemas lihtsat, ühest kohast koosnevat lahendust, mis kehtiks kogu maailmas. Siiski on mõned ühised teemad, mis toetavad jõupingutusi metsade hävitamise vastu võitlemiseks.

Kuidas võidelda metsade hävitamise vastu:

  • Istutada koos meiega puid
  • Kasutada täiskuluarvestust, et võtta arvesse keskkonna halvenemist soodustavate välismõjusi, viies majanduslikud stiimulid vastavusse metsasõbralike tavade ja poliitikaga.
  • Tugevdada läbipaistvust maakasutuse ja kaubaallikate osas, et parandada vastutust.
  • Kaasake sidusrühmi metsaaladel ja nende ümbruses, et teha kindlaks, kuidas kaitse jõupingutused saavad toetada kohalikku elatist ja aidata muuta maakasutust säästvamaks.
  • Tunnistage metsast sõltuvate inimeste maaõigusi, et tagada nende traditsiooniliselt kasutatavate metsade äravõtmine.
  • Harida avalikkust metsaökosüsteemide tähtsusest.
  • Võtke ressursside kasutamisel isiklik vastutus. Meie kui tarbijate otsused mõjutavad otseselt metsade saatust. Sellisena on teil võimas hääl küsida ettevõtetelt, milliseid meetmeid nad kasutavad, et kõrvaldada nende tarneahelatest metsade hävitamine.
  • Toetage keskkonnakaitsjaid, kes seavad oma elu ja heaolu metsa kaitsmisel ohtu.
  • Rääkige oma murest metsade pärast poliitikakujundajatele, ettevõtetele ning oma sõpradele ja perele.
  • Hääletage esindajate eest, kes toetavad läbimõeldud ja metsasõbralikku poliitikat.