Taaskasutamine on üks lihtsamatest viisidest, kuidas anda oma panus maailma tervise parandamisse. Kui tahad vähendada oma süsiniku jalajälge ning muuta oma kodu keskkonnasõbralikumaks, on sorteerimiskastide muretsemine hea viis, kuidas maailma päästmisega algust teha.
Paljudes kodudes korjatakse eraldi pandipakendeid ning paberit ja pappi. Samas on võimalik ära teha palju rohkemat.
Mis on taaskasutamine?
Taaskasutamine on jäätmete, seadmete ja muude toodete uuesti ringlussevõtt. Läbi taaskasutamise on võimalik ennetada ja vähendada looduskeskkonna prügistamist ning uute jäätmete tekkimist. Samuti on võimalik seeläbi säästa energiat ning piirata loodusvarade tarbimist.
Mida on võimalik taaskasutada?
Aastaks 2025 on Eesti võtnud eesmärgi 55% kodustest olmejäätmetest uuesti ringlusesse saata. Praegu on see protsent ligi 30. Stockholmi Eesti Instituut viis mõni aasta tagasi läbi uuringu, millest selgus, et suurima osa kodus tekkivatest jäätmetest moodustavad vanapaber (18%) ja biojäätmed (33%). Seega on kõige rohkem tähelepanu vaja pöörata just nendele jäätmeliikidele. Küll aga on tarvis lisaks sellele sorteerida ka klaasi, metalli ja plastikut.
Kuidas taaskasutada?
Eestlane tekitab aastas keskmiselt 383 kilogrammi olmejäätmeid (2020. aasta seisuga). Kuigi võrreldes 4 aasta taguse ajaga on see number vähenenud (2018. aastal tekitas keskmine Eesti elanik 405 kg jäätmeid), on see siiski liigselt suur.
Õnneks on nii linnades kui ka väiksemates alevikes leitavad sorteerimiskonteinerid. Selleks, et jäätmed värvilistesse konteineritesse viia, on need vaja esmalt kodus ära sorteerida.
Kodus tekkivad jäätmed saab jaotada viieks: paber ja papp, plastik ja metall, biojäätmed, klaas ja olmejäätmed.
- Papp ja paber – sinise kaanega paberi ja papi konteinerisse võib pista ajalehed, ajakirjad, raamatud ja printeripaberi. Samuti võid sinna panna ka pappkastid ja papist pudrupakendid, kuid vastava märgistuseta papptaldrikud ja kohvitopsid papi ja paberi hulka ei sobi.
- Metall ja plastik – segakonteinerisse või plastiku ja metalli konteinerisse võib panna pestud jogurtitopsid, metallpurgid, plastpudelid, kilekotid, tetrapakendid ja kaaned. Määrdunud pakendeid ja vahtplastist nõusid ära sellesse konteinerisse pane.
- Biojäätmed – biojäätmete hulka kuuluvad, toidujäätmed, lõikelilled, kohvipaks ja teepuru, majapidamispaber, munakoored ja -karbid ning pabersalvrätid. Biojäätmete mahutisse sobi vedelikud, kiletatud või vahatatud pinnaga paber, suitsukonid ega tekstiil.
- Klaas – klaasikonteinerisse võib panna pestud klaaspurgid- ja pudelid. Aknaklaas ja klaasnõud sellesse mahutisse ei sobi.
- Olmejäätmed – olmejäätmete hulka kuulub peaaegu kogu ülejäänud prügi, mis teiste kategooriate alla ei kuulu. Küll aga ei tohiks sinna visata ohtlikke jäätmeid ega ravimeid. Need saab vastavalt viia kas tagasi apteeki või jäätmejaama. Patareisid võtavad vastu mitmed kioskid ja poed.
Kuidas sorteerida plastikut?
Plastik moodustab kodustest olmejäätmetest ligikaudu 18%. Mõnikord on see kurgi ümber, mõnes poes on kilesse pakendatud ka tomatid, paprikad ja lillkapsad. Lisaks sellele on plastikus pähklid, kommid, kastmed ja kodukeemia. Üks on aga kindel – sorteerida on seda vaja.
Mida teha jogurtitopsidega? Aga kommipaberitega?
Kõvade plastpakenditega on asi kõige lihtsam. Ketšupi-, majoneesi ja klaasipesuvedelike pudelid saab pärast puhtaks pesemist otse uuesti ringlusesse saata.
Kommipaberite ja kilepiima pakendite ja muude pehmete plastidega on asi keerulisem. Kui pakendit puhkats ei saa, tuleb see kahjuks visata olmeprügi hulka.
Tihti on kotid ja karbikesed valmistatud mitme materjali, näiteks plastiku ja paberi, segust. Jogurtitops koosneb lausa neljast osast: metall, papp, läbipaistev plastkaas ja valge plasttops.
Vahet pole, kas tegu on kodujuustu või sojajogurtiga, pakendi sorteerimine käib sellistel maiustel ühtemoodi. Kui topsi sisu söödud, käib pakendi sorteerimine nii – eemalda plastkaas ja fooliumist kate, rebi ära pappümbris ja loputa plastiktops ära.
Papist ümbrise saad panna vanapaberi hulka või pista külmal talvepäeval ahju. Foolium ja plastik pista vastavasse konteinerisse. Nii lihtsate sammudega annadki oma panuse jätkusuutlikuma maailma loomisse.
Kui puhas on piisavalt puhas?
Enne pakendi sorteerimiskonteinerisse viimist tuleb see puhtaks pesta. See reegel kehtib nii plast-, metall- kui ka klaaspakendi kohta.
Õnneks pole pakendeid tarvis ülemäära palju küürida. Tähtis on, et see oleks enne ringlussevõttu toidujääkidest vaba. Nagu mainitud, siis pakendit, mida on raske puhastada, näiteks piima kileümbrist või jogurti kartongpakendit, ei tohi sorteerimismahutisse viia. Selliste pakendite koht on olmejäätmete hulgas.
Mida saab viia jäätmejaama?
Mida teha katkise telefoniga? Kuhu viia autorehvid, kütusefiltrid ja remondist üle jäänud värvipotid? Ikka jäätmejaama.
Ohtlikud jäätmed, rehvid ja muud jäätmed, mida jäätmevedaja regulaarselt ära ei vii, saad viia jäätmejaama. Vastuvõetavate esemete hulka kuuluvad muuhulgas:
- patareid ja akud;
- lambipirnid;
- printerite tooneri-, tahma- ja tindikassetid;
- värvid ja liimid;
- saastunud kodukeemia pakendid;
- õli- ja kütusefiltrid;
- kodumasinad ja elektroonikaseadmed.
Enne, kui aga oma jäätmetega vastavasse jaama sõidad, kontrolli jäätmejaama koduleheküljelt, mida vastu võetakse. Näiteks tegutsevad Haapsalus kaks eraldi jaama (Keskkonnajaam ja Läänemaa Jäätmejaam), mis võtavad vastu erinevaid jäätmeid.
Miks on jäätmete äraandmine tasuline?
Kuigi mitmed jäätmejaamad võtavad mõningat sorti prügi vastu tasuta, nõuavad paljud jäätmejaamad prügi äraviimise eest tasu.
Loogika ütleb, et prügi tasuta äraandmine motiveeriks inimesi agaramalt sorteerima. Miks selle eest siis endiselt tasu küsitakse?
Põhjus on lihtne. Keskkonnaameti keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma selgitab, et keskkonnakaitses kehtib “saasta ja maksa” printsiip. See tähendab, et see, kes saastet tekitab, on kohustatud selle eest ka maksma.
Mida viia uuskasutuskeskusesse?
Uuskasutuskeskus on vahva koht, kuhu saad viia need asjad, mis on kasutuskõlblikud, kuid mida sina enam ei vaja. Seal saad neile anda uue elu. Uuskasutuskeskusesse saad viia:
- Riided, mis su kapis enam kasutust ei leia. Kui mõni pluus või paar korralikke saapaid koguvad su kapis tolmu, saad need viia Uuskasutuskeskusesse. Ehk leiavad nad sealt uue omaniku.
- Raamatud, mida sa ei enam ei loe. Kui sa ei taha lauanurgale loetud raamatutest torni ehitada, saad need uuesti ringlusesse anda. Jäta alles need, mida plaanid kindlasti kunagi uuesti lugeda ja teistele anna võimalus uus huviline leida.
- Köögitarbed, mida sa ei kasuta. Vahel ei ole lihtsalt võimalik kiusatusele vastu panna ning juhtub, et ostad reklaami õhutusel täiesti ebavajaliku köögiviljade spiraliseerija. Kui sa seda aga tegelikkuses ei kasuta, vii see parem Uuskasutuskeskusesse.
- Vanad mänguasjad. Kui laps kasvas suureks ning aastatagused jõulukingid ei tundu enam arendavad, saad need uuele ringile saata. Kindlasti läheb neid kellelgi rohkem vaja, kui lapse voodialusel või kapitagusel.
Kahekümne esimesel sajandil peaks taaskasutamine olema iga inimese loomulik elu osa. Sorteerimiseks on palju viise ning see ei pea olema keeruline. Lisaks pakendite eraldi kastidesse panemisele, saab mahlapakkidest ehitada linnumajasid, vahtplastist teha aluse nõudepesukäsnale ning klaaspurkidest mahutid maitseainete ja teede hoiustamiseks.
