Viimaste aastakümnete jooksul on inimkond kasutanud rohkem loodusvarasid kui kunagi varem inimkonna ajaloos kokku. Suurenenud tarbimisega on suurenenud ka jäätmete ja saasteainete kogus.
Saasted tekivad iga tarbitud toote ja teenusega, need tekivad telefoni laadimisest, autoga sõitmisest ning piima joomisest. Ringiga jõuavad jäätmed loodusesse. Tarbimise mõju keskkonnale mõõdetakse ökoloogilise jalajälje abil. Oma ökoloogilist jalajälge saab arvutada iga inimene iseseisvalt.
Mis jalajälg?
Ökoloogiline jalajälg on ühik, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust suhtes planeedi ökosüsteemide võimega ressursse taastoota.
Maailma üha kasvav populatsioon ning ületarbimine on seadnud planeedi raskesse olukorda. Kui tarbimine ületab maakera tootmisvõime, ei ole meie käitumine jätkusuutlik ning tekib ökoloogiline puudujääk. Seda mõjutavad inimeste transpordivalikud, see, mida sööme ja kui palju me tooteid ning ressursse taaskasutame.
Ökoloogilise jalajälje mõõtmine
Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja William Rees ja Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Praegu globaalselt kasutatav meetod arvestab umbkaudset maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks.
Ökojalajälje kalkulaator näitab ühe inimese, ettevõtte või piirkonna keskkonnakasutust. Seda mõõdetakse globaalsetes hektarites ühe inimese kohta aastas (gha/ in a). Globaalne hektar vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Inimkeeles, planeedi viljakas pind jagati ära kõikide inimeste vahel. Arvutuse tulemusest selgus, et ühe inimese kohta on keskmiselt 2 hektarit pinda.
Enamik riigid tarbivad kordades rohkem kui meie planeet toota suudab. See tähendab, et nende ökoloogiline jalajälg on suurem kui tervislik on.
Miks on ökoloogilise jalajälje teadmine oluline?
Selleks, et inimkond jätkusuutlik oleks, ei tohi inimeste tarbimine ületada maakera taastootmise võimet. Praegu kasutame ressursse, mis on vastavad 1,75 planeet Maa ressurssidega. See tähendab, et planeedil kulub üks aasta ning kaheksa kuud, et taastada aasta jooksul tarbitud varad.
Maailm ei suuda ülepüügi, ökoloogiliste ressursside liigne tarbimise, metsade üleraie ega liigse süsihappegaasi atmosfääri paiskamisega toime tulla. Tehes kindlaks oma ökoloogilise jalajälje suuruse, saad teada, mida saaksid selle vähendamiseks teha.
Eesti ökoloogiline jalajälg
Suurim mõju tuleneb keskkonnale enamasti energiakasutusest ehk sellest, kui palju tarbitakse elektrit, kütet ning kuidas liigutakse. Eestlaste ökoloogiline jalajälg on viimaste andmete kohaselt 6,86 globaalset hektarit inimese kohta aastas. See tähendab, et meil läheks vaja 4,5 planeet Maad, kui kõik tarbiksid sama palju, kui eestlased. Teisiti võib seda tõlgendada nii: kui me samas vaimus jätkame, oleks meil vaja 4,5 korda suuremat maapinda, kui meil olemas on.
Sellest järeldub otseselt vajadus keskkonnasäästlikuma eluviisi järele, sest üsna ilmselgelt pole meil kasutuses mitut planeeti, vaid ainult üks. Eestlaste suur ökoloogiline jalajälg on suuresti põlevkivitööstuse süü. Põlevkivi, mida Eestis rohkesti kasutatakse ja toodetakse, on väga madala energeetilise väärtusega – lausa kaks korda madalam kui maagaas! See tähendab, et see on energiaallikana äärmiselt ebaefektiivne valik. Küll aga ei saa me suures jalajäljes süüdistada ainult oma energeetikatööstust süüdistada. Selles mängivad rolli ka eestlaste tarbimisharjumused.
Tihti rõhutatakse, et kui me oma tarbimisharjumusi kähku ei muuda, kannatavad selle all tulevased põlvkonnad. Tegelikkuses kannatavad maailma igas nurgas meie ebasäästlikute valikute all inimesed ja loodus juba praegu. Ekstreemsed ilmastikutingimused on nähtavad järjest intensiivsemalt nii üleujutuste, tormide kui põudade näol. Sellest järeldub vaid üks – ökoloogilise jalajälje muutmine on vajalik mitte ainult tuleviku vaid ka oleviku edendamiseks.
Kuidas ökoloogilist jalajälge vähendada?
Selleks, et enda mõjust planeedile aru saada, on vaja vaadata oma tarbimisharjumusi. Ökoloogilise jalajälje arvutamisel tuleb appi ökojalajälje kalkulaator. Eestis on levinud näiteks Positiumi oma. Kalkulaator võimaldab mõista oma mõju keskkonnale. Sellest aru saades on lihtsam mõista samme, mida jätkusuutlikuma elu jaoks tegema peaks. Pärast kalkulaatorisse andmete sisestamist näitavad tulemused, kui suurt maa-ala antud isiku tarbimine enda alla võtab. Samuti on võimalik vaadelda enda ökoloogilist jalajälge kogu Maa inimestega võrreldes.
Selleks, et ökoloogiline jalajälg väikesem oleks, saab alustada väikeste asjade muutmisest. Teadlikemaid valikuid tehes on võimalik anda suur panus Maailma keskkonnasäästlikumaks muutmisele.
- Söö vähem liha- ja piimatooteid. Loomafarmid tarbivad suurtes kogustes maaressursse, mis tähendab et langetatakse metsi. Samuti kasutab liha- ja piimatööstus rohkesti joogivett, lausa 10% ülemaailmsetest varudest. Seega, eelista puu- ja juurvilju ning kohalikku toorainet, mille transpordile kulub kõige vähem energiat. Maitsetaimi saad kasvatada ka oma aknalaual või rõdul!
- Kasuta korduvkasutatavaid ostukotte. Väldi kilekottide kasutamist ning võta poodi oma kott kaasa. Alternatiivselt saad juba olemasolevaid kilekotte taaskasutada.
- Taaskasuta. Uusi riideid või mööblit valides eelista kasutatud asjade poode. Mõtle enne ostu sooritamist järele – ehk polegi uut asja vaja ning saad vana parandada või sõbralt laenata. Samuti võid enda vanad riided taaskasutuskeskusesse viia – neid ei pea ära viskama või kapinurka seisma jätma.
- Vähenda pakendite kasutamist. Väldi ühekordseid nõusid. Osta võimalusel pakendamata toitu ning tooteid või osta suuremates kogustes, st mitme väikese paki asemel üks suur.
- Sorteeri prügi. Eesti majapidamistes tekib iga aasta keskmiselt 300 kg jäätmeid inimese kohta. Eesti on alates 2020. aastast võtnud eesmärgiks ressursid nagu paber, plastik, metall, papp ja klaas, uuesti ringlusesse võtta. See aitab tootmist vähendada. Lisaks sellele vii ohtlikud jäätmed ohutult selleks ettenähtud kohta.
- Väldi autoga sõitmist. Eelista liikumiseks ühistransporti, jalgratast ning oma jalgu. Kui ilma autota pole võimalik liikuda, paku sõpradele-tuttavatele ning töökaaslastele küüti. Autot valides kontrolli, kas see on ökonoomne. Samuti peaksid jälgima oma sõidustiili. Sõida sujuvalt ning vali sõites kõrgeim võimalik käik.
- Kasuta elektrit säästlikult. Ära jäta tulesid põlema ning kasuta taastuvenergiat. Eelista seadmeid, millel on A-märgistus ning ära jäta neid vooluvõrku, kui need on täis laetud või kui sa neid hetkel ei kasuta. See aitab vähendada nii elektriarveid kui ka vähendada CO2 jalajälge. Pese pesu jahedama veega, ära küta talvel rohkem kui tarvis on ning kasuta vett, eriti sooja vett, mõõdukalt.
- Vali roheline energia. Kuna põlevkivi süsinikjalajälg on tohutult suur, on soovituslik valida selle asemel taastuvenergia pakett. Eesti elektritarbimisest neljandiku moodustab just kodudes tarbitav elekter. Ära jäta juhuse hooleks seda, milline elekter teie koju jõuab. Avaldage oma elektrimüüja juures soovi paketti keskkonnasäästlikuma vastu vahetada. See on lihtsamast lihtsam! Seejärel teeb elektrimüüja teie eest edasised vajalikud toimingud ära, et edaspidiselt jõuaks teie koju roheline energia.
