Euroopa Komisjon teeb ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse kriisi lahendamiseks ulatuslikke jõupingutusi, sealhulgas nõuab, et ELis istutataks 2030. aastaks 3 miljardit puud, ja plaan kaitsta paremini mandri viimaseid ürgmetsasid. Täna avaldatud bioloogilise mitmekesisuse strateegia nõuab, et 2030. aastaks muutuks kaitsealaks 30% Euroopa maismaast ja meredest, võrreldes 26% maismaast ja 11% merest tänapäeval, kaitstes eelkõige iidseid metsi. Mahepõllumajanduslikult kasvatatud põllumajandusmaa kogus peab kasvama praeguselt 8% -lt kümnendi pärast veerandini. Pestitsiidide kasutamine peaks aastaks 2030 poole võrra vähenema, selleks ajaks peab peaaegu kolmandik liikidest taastuma soodsasse kaitseseisundisse või paranema.
Euroopa rohelise kokkuleppe asepresident Frans Timmermans sidus plaani selgesõnaliselt tulevaste pandeemiate, näiteks COVID-19 kriisi vältimisega-potentsiaalne kasu elupaikade kaitsmisel ja inimeste suhtlemise piiramisel teatud liikidega.
„Bioloogilise mitmekesisuse strateegia on oluline meie vastupanuvõime suurendamiseks ning tulevaste haiguste, näiteks zoonooside tekkimise ja leviku tõkestamiseks. Sest hävitades loodust enneolematu kiirusega ja nüüd, kui umbes miljon liiki on väljasuremisohus vaid aastakümnete jooksul, ohustame me sõna otseses mõttes oma elu, tervist ja heaolu,” ütles ta.
WWF Europe toetus
Looduskaitsjad tervitasid seda plaani positiivse ja jõulisena, Sabien Leemans WWF Europe’ist ütles, et ambitsioon ei erine komisjoni viimase viie aasta jooksul nähtud asjadest. Mõned eesmärgid on veelgi ambitsioonikamad kui varem, näiteks puude arv, mida tõsteti eelmisel aastal räägitud 2 miljardist, 2030. aastaks 3 miljardile.
European Green Deal
Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta kõik 27 riiki suure süsinikdioksiidiheitega majandusest madala süsinikusisaldusega majanduseks, vähendamata jõukust ja parandades samal ajal inimeste elukvaliteeti puhtama õhu ja vee, parema tervise ja õitsva loodusmaailma kaudu. Kui see kõlab ambitsioonikalt, siis nii see on. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen nimetas seda “Euroopa mees kuul hetkeks”. Midagi sarnast pole varem proovitud, sest inimkonna edasiminek on pärast tööstusrevolutsiooni olnud loodusmaailma järeleandmatu ekspluateerimine ja laastamine, mis täidab atmosfääri süsinikuga ja mered plastikuga.
Peaaegu kõik Euroopa majanduse peamised aspektid tuleb üle vaadata, alates energia tootmisest kuni toidutarbimiseni, transpordist kuni tootmise ja ehitamiseni. Osaliselt tugineb see kahe aastakümne pikkusele tööle mõnes neist sektoritest, näiteks direktiivid, mis kohustavad taastuvenergiat ja vähendavad õhusaastet.
Keskkonnahoidlik kokkulepe toimib reguleeriva raamistiku ja õigusaktide kaudu, millega seatakse selged üldeesmärgid-kogu bloki eesmärk on 2050. aastaks null-süsinikuheide ja 2030. aastaks heitkoguste vähendamine 50–55% (võrreldes 1990. aasta tasemega) olla kesksel kohal – koos stiimulitega erasektori investeeringute soodustamiseks koos tegevuskavadega võtmesektoritele ja eesmärkidele, nagu liikide kadumise peatamine, raiskamise vähendamine ja loodusvarade parem kasutamine. Kõik see paneb meid naeratama ja lootma paremale ja rohelisemale tulevikule.
Kuidas täna aidata kaasa CO2 vähendamisele?
Kui soovite täna olukorda muuta, võtke makeitneutraliga ühendust ja alustage koostööd puude istutamisega üle kogu maailma. Makeitneutraliga saate aidata ambitsioonikat eesmärki saavutada. 1 € eest saate istutada ühe puu ja uskuge meid – iga puu loeb.
