“Kliima soojenemine mõjutab juba praegu iga maailma nurka mitmel viisil,” lausus klimatoloog Panmao Zhai pärast viimase IPCC kliimaraporti avalikustamist. Temperatuuri tõus on probleem, millest ei jää keegi puutumata. See on teema, mis muutub iga aastaga üha hirmutavamate väljavaadetega järjest aktuaalsemaks.

Aina kindlamalt väidavad IPCC (Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu) ning WHO (Maailma Terviseorganisatsioon), et antud teemal on kiire reageerimine hädavajalik. Seda tõdes hiljuti ka ÜRO peasekretär Antonio Guterres, hoiatades, et kui fossiilkütuste kasutamist kiiresti ei vähendata, on kahju meie planeedile korvamatu.

Kliima soojenemise tähendus

Aasta jooksul on ilm pidevas muutumises. Päris samasugune ei ole see erinevates riigi või isegi maailma otsades. Ilmistu ehk kliima on teatud piirkonnale iseloomulik ilmade režiim, mis on vaadeldav pikema ajaperioodi jooksul. Kliima soojenemine on kauaaegne muutus nendes ilmastikutingimustes, mis on määratlenud kohalikku, globaalset ja piirkondlikku kliimat.

Miks kliima soojeneb?

Kliima muutumine ei ole midagi uut. Temperatuurilised pöörded on Maal alati aset leidnud, seda tõestavad geoloogilised dokumendid. Praegu on kliima kiire ning ulatuslik muutumine murettekitavam kui kunagi varem. Enne, kui põhjalikumalt kliima soojenemise tagajärgedest ülevaate anname, selgitame põhjuseid.

Kliima soojenemise põhjused

Muutusi mõjutavad erinevad looduslikud ning inimtekkelised tegurid. Põhjused, mida me muuta ei saa, on näiteks vulkaaniline tegevus, muutused taevakehade orbiitides ja päikese aktiivsuse muutused.

Kliimamuutustel on aga suur tekkepõhjus, milles saab vaid inimest süüdistada. Õnneks tähendab see ka, et murekohaga aktiivselt tegeledes, võime kliima soojenemist ise vähendada. Inimtegevuse tagajärjel tekib üüratus koguses kasvuhoonegaase. Kui gaasid atmosfääri jõuavad, neelavad need soojuskiirgust. Selle tagajärjel soojeneb planeedi temperatuur. Peamised inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikad on:

  • Fossiilkütuste ehk gaasi, nafta, põlevkivi ja söe põletamine selleks, et toota elektrienergiat. Samuti kasutatakse fosiilkütuseid transpordis, kodumajapidamises ning tööstuses.
  • Transpordisektor on üks suuremaid kasvuhoonegaaside põhjustajatest. Siia hulka kuuluvad isiklikud autosõidukid, kaubavedu ning laeva- ja lennuliiklus. Kahjuks suureneb toodete ja inimeste liikuvus igal aastal üha rohkem.
  • Põllumajandus, peamiselt liigne loomakasvatus ning lämmastikväetiste kasutamine.
  • Intensiivne metsade raiumine. Kuna puud koguvad fotosünteesi käigus oma tüvesse, lehtedesse, juurtesse ning okstesse süsinikku, aitavad nad palju kaasa kliimamuutuse tõkestamisele.
  • Jäätmete ladestamine prügilasse.
  • Turvaste kuivendamine.

Kliima soojenemise tagajärjed

Kliimamuutus toob hirmutava kiirusega kaasa tõsiseid muutusi. Teadlased jälgivad pingsalt igat maailma nurka ning tõdevad, et juba praegu on kliima soojenemisel mõju tervele planeedile.

Kui võtta kasutusele äärmuslikke piiravaid meetmeid, on veel viimane võimalus kasvuhoonegaaside heidet piirata. Kui reageerida kiiresti, võib õhu kvaliteet märgatavalt juba lähitulevikus paraneda. Küll aga võtaks paar- kuni kolmkümmend aastat aega globaalse temperatuuri stabiliseerumine.

Mitte kõik kliimamuutuste tagajärjed ei ole ülemaailmselt silmaga nähtavad. Kui mõningaid tagajärgi on võimalik igapäevaselt märgata, siis teised on hoopis pikaloomulisemad.

Kliima soojenemise tagajärjed planeedile

Alates 1850-1900 aastatest on vastutavad inimesed Maa temperatuuri 1,1-kraadises tõusus. Hinnanguliselt järgmise 20 aasta jooksul, jõuab see number 1,5 kraadini. Lihtsalt öeldes, meie planeet kuumeneb üle.

Väide, et varsti võib põllumaa kõrbeks muutuda, ei ole sugugi utoopiline. Samaaegselt võivad teistes paikades esineda ajaloolised vihmasajud. Just seetõttu on hiljuti nii Hiinas, Saksamaal, Hollandis kui ka Belgias enneolematuid uputusi näha olnud.

CO2, CH4 ja N2O kasvuhoonegaaside kontsentratsioon on kõrgem kui see viimase 800 tuhande aasta jooksul olnud on. See on tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga võrreldes tõusnud enam kui 40%.

Samal ajal vähenevad arktika merejää ja maismaajää. Alates 2002. aastast on Antarktika kaotanud igal aastal 134 gigatonni jääd. Gröönimaal on lugu veelgi hullem, kus igaaastane jääkadu kadu on lausa 287 tonni.

Jää sulamise tulemusena tõuseb jätkuvalt ka maailmamere tase. See põhjustab omakorda järjest ohtlikumaid orkaane ning taifuune. Samuti upuvad tõusva merevee alla saared, neist mitmed on juba kadunud.

Kliima soojenemise tagajärjed inimestele

Maailmamere taseme tõus toob endaga kaasa ohu mitmetele saareriikidele. Näiteks on suures ohus Kiribati Vabariik, Maldiivide saarestik, Fiji, Palau, Solomoni Saared ja paljud teised saared ja sealsed rahvad.

Kliima muutumise tõttu on mitmed inimesed sunnutud oma kodudest pagema. Praeguse ennustuse kohaselt on aastaks 2050 maailmas 150 miljonit kliimapõgenikku. Ilmastikulised muutused mõjutavad suuresti just troopilises kliimas elavaid rahvaid, kellel tuleks paremate elutingimuste jaoks rännata potentsiaalselt tuhandeid kilomeetreid.

Põhjuseks võib olla puhta vee nappus, tormikahjud, maailmamere taseme tõus või saagikuse vähenemine. Lisaks sellele esinevad Maa erinevas paigus äärmuslikud põuad. Põud põhjustab aga otseselt konfliktide tekkimist, eriti vaesemates riikides.

Kliima soojenemisel on vahetu mõju ka põllumajandusele ja kalandusele. Üha rohkem esineb mulla erosiooni, üleujutusi ja kõrbetumist. Ookeanis tõuseb CO2 kontsentratsiooni suurenemise tõttu merevee happelisus ning temperatuur. Sellest tingituna muutub kalade levik ning liikidevaheline struktuur.

Kliimamuutuste tulemusena on ohus toidujulgeolek. See tähendab, et väheneb saagikus ning tekib toidupuudus ning vaesemates kohtades isegi nälg. Saagikuse langus viib omakorda toiduainete hinna tõusuni.

Ei ole saladus, et fossiilkütuste keskmine hind tõuseb kiiresti. Muutused on seotud nii keskkonnatasude tõusust kui ka töömahukuse suurenemisest. Kvaliteetsed ning kergesti ligipääsetavad varud on ammendunud.

Järjest sagedasemate kuumalainete tõttu on mõjutatud ka inimtervis. Iga aastaga tõusevad nii Eestis kui Euroopas kuumalainetest tingitud surmad. Liigses soojusest ei jää puutumata ka vaimne tervis. Mitmed ravimid mõjuvad soojemas keskkonnas kehvemini. Lisaks sellele tekitavad pidevalt halvenevad keskkonnauudised ebamugavust ning masendust.

ÜRO kliimaraport: kliimasoojenemine hoogustub

IPCC avalikustas 9. augustil värske kliimaraporti, mis selgitab kliima soojenemise mõjusid ning tagajärgi. Tulemus ei ole ilus. Raportist selgub, et kui ei suudeta tagada ülikiiret kasvuhoonegaaside vähendamist, ei ole võimalik enam kliima soojenemist pidurdada. Äärmuslikud ilmaolud sagenevad ning inimtervis halveneb.

“See raport on reaalsuskontroll,” lausus IPCC I töörühma kaasesimees Valérie Masson-Delmotte. “Nüüd on meil palju selgem ülevaade mineviku, oleviku ja tuleviku kliimast, mis on hädavajalik arusaamaks, kuhu me suundume, mida saab ette võtta ning kuidas saame valmistuda.”

Kliimaraport näitab, et juba praegu on mõjutatud meie planeedi iga regioon, seal hulgas ka Põhja-Euroopa.

Värsked uuringud väidavad, et kriitiline 2-kraadine temperatuuritõus jõuab kätte 2030. aastaks. Praegu on maailma keskmine õhutemperatuur tõusnud peaaegu 1 kraadini. IPCC raport näitab selgelt, et juhul, kui kasvuhoonegaaside heiteid märkimisväärselt vähendada ei suudeta, pole võimalik kõige hullemat ära hoida.

Globaalne soojenemine

ÜRO raporti kohaselt muutuvad kuumalained 1,5-kraadise globaalse soojenemise korral aina sagedasemaks. Enam pole isegi 2-kraadine globaalne soojenemine välistatud. Sel juhul, nagu raportist selgub, jõuaksid kuumalained järjest tihedamini kriitilise maksimumini, mis tähendaks laastavat mõju nii inimeste tervisele, ökosüsteemile kui ka põllumajandusele.

Mis on globaalne soojenemine?

Globaalne soojenemine on planeedi keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul, mille on põhjustanud inimtegevus. Globaalset soojenemist ei tohi sassi ajada kliima soojenemisega. Kliima soojenemine on pika aja vältel esinevate piirkondi iseloomustavate kliimamustrite muutumine.

Globaalse soojenemise mõjud inimesele

Rahvusvahelise teadlasrühm, kuhu kuuluvad ka teadlased Tartu Ülikoolist, koostas uuringu 43 riigi andmete põhjal. Selgus, et ligi kolmandik kuumast põhjustatud surmajuhtudest on seotud kliima soojenemisega. Kuna olukord ei lähe mitte paremaks, on globaalse soojenemise oodatavad mõjud tulevikus aga ainult hullemad.

Uuring: inimkond põhjustab kliimasoojenemist

ÜRO uus aruanne on üle 40 lehekülje pikk. Selle koostanud teadlased on jõudnud kindlale arusaamale, et inimkonna hävitav mõju kliimale on fakt. Alates 1970. aastast on globaalne keskmine temperatuur tõusnud kiiremini kui ühegi teise 50 aastat pika perioodi jooksul viimase 2000 aastal.

Uuring tõestab ümberlükkamatult inimkonna mõju süsinikdioksiidi taseme tõusule atmosfääris. Sellele on suuresti aidanud kaasa metsade hävitamine. Viimase 800 tuhande aasta jooksul pole süsihappegaasi tase atmosfääris olnud nii kõrge, kui praegu.

Lootust veel on

Saadud informatsiooni pole lihtne seedida. Küll aga, kui võetakse kõik koos ette drastilisi muudatusi, on võimalik temperatuuri tõusu takistada. Kui vähendada aastaks 2030 ülemaailmselt kasvuhoonegaase poole võrra, loodavad teadlased veel kliimasoojenemist pidurdada.

See ei saa kerge olema ja vaeva tuleb näha rohkem kui kunagi varem. Kasvuhoonegaaside vähendamisest sõltub väga otseselt mitte ainult meie tulevik, vaid ka olevik.

Mida Sina teha saad?

Globaalse soojenemise pidurdamisele saab kaasa aidata igaüks. Lihtne on süüdistada suurfirmasid, riike ja nende valitsusi, kuid tegelikud muutused hõlmavad ka üksikisikuid.

  • Eelista transpordiks keskkonnasõbralikke valikuid, näiteks jalgratast, jalgu või ühistransporti. Vähendades auto kasutamist, vähendad ka heitgaaside tekitamist.
  • Väldi toidu raiskamist ning eelista kohalikku ja taimset toitu.
  • Tarbi võimaluse korral keskkonnasäästlikku elektrit ning küttesüsteemi ja neidki säästlikult.
  • Sorteeri prügi, tarbi targalt ja vähem ja väldi ühekordseid tooteid.